2003 aasta Shamaanilaagri muljeid!

Laagrimuljeid kirjutab Marika, laagrinimega Salliv Emalõvi.

Mida see laager mulle andis?

Andis väga palju uusi ja huvitavaid kogemusi. Samuti sain palju uut informatsiooni, millest varem teadlik ei olnud ja mille kohta pole ka võimalik kusagilt lugeda nt. maagilise ringi ja põhjala spiraali kasutamise kohta. Väga huvipakkuvad olid füüsilised praktikad nt. jõukõnd ja jõujooks ning pimedana veedetud aeg, mis avasid mulle tee keha parema tunnetuseni. Õppisin seda, kuidad jätta mõistuslikkus kõrvale ja "näha" keha ja südamega. Kõik päevad olid ühteviisi õpetlikud ja täis üllatusi. Avastasin palju uut iseendas ja sain teada, kuidas nende mõtete ja tunnetega toime tulla ja kuidas muuta oma suhtumist nendesse.

Tekkis uusi mõistmisi ja arusaamisi elust ja iseendast.

Minu mõttemaailmas tekkis mõistmine, et ei tasu hirmust ja ebakindlusest tulenevalt liiga palju muretseda ja pabistada ette selliste asjade pärast, mis ei ole veel juhtunudki. Et sellega tõmbab seda kõike sellises vormis hoopis ligi. Nüüd suudan elu rohkem rahulikumalt võtta ja mitte nii hirmsasti rabistada. See muutus tuli sellest, kui Tõnu rääkis tihti, et ülipüüdlikult millegi tunnetamine või tegemine hoopis takistab tundmist ja tegemist, tekitab pingeid ja mittevajalikku kontrolli. Ma proovisin seda ja leidsin, et see ongi tõesti nii. Nüüd olen aru saanud, et tuleb asju rohkem võtta nii nagu nad on ja midagi saavutada püüdes pole vaja hirmsasti punnitada, et kõik tuleb omal ajal.

Minu suhtumine iseendasse ei olnud enne laagrit väga sõbralik, aga seal õppisin ennast rohkem armastama sellisena nagu olen. Ma ei kiru ennast enam, kui midagi ei tule nii välja, nagu soovisin. Samamoodi on ka teistega. Püüan nendesse suhtuda hinnanguid andmata ja hoopis huviga uurida, miks nad siis sellised on ja mitte püüda neid muutma hakata. Lihtsalt võtan kõike vabamalt ja lõdvestunumalt.

Keha tunnetuslikkus muutus sügavamaks, paremaks. Õppisin suhtlema loodusega, tunnetama ennast kui osakest sellest suurest, ühtsest tervikust.

Sain sellest laagrist palju rohkem kui alguses üldse lootsin ja uskusin saavat. See on muutnud mind ja minu suhtumist nii iseendasse kui ka ümbritsevasse maailma.

See laager oli väga tõhus eneseabi praktika ja andis suure tõuke minu vaimsele ja ka füüsilisele arengule. Samuti meeldis mulle väga laagri soe ja sõbralik õhkkond. Tundsin ennast suure ja hoolitseva pere liikmena. Kohtusin tõeliselt toredate inimestega kes kõik aitasid üksteist oma kogemuste jagamisega ja olid isiklikult minule suurteks õpetajateks. Aitäh neile kõigile! Mina võin täiesti siiralt öelda, et see laager oli üks minu senise elu parimaid kogemusi. Järgmisel aastal on plaan uuesti minna ja soovitan ka kõigile teistele.

Palju päikest kõigile!

Kirjutatud septembri alguses 2003 aastal.